Uus saabus peale kolme tundi kokkamist ja käe põletamist toidulabida hoogsast hüppest. Kõik oli tulemit väärt, ka mina suudan valmistada söödavat, nii imelik kui see ka ei oleks. Peale mõningaid ettetulevaid komplikatsioone nagu näiteks kuidas konstrueerida ühendusteed sibula ja klaasi vahel A4ga, kuidas vähendada liigset vee kogust ehk päästa kana rõvedaimast uppumissurmast ning kuidas leotada, püreestada ja nõrutada kookospähklit vaatamata soovile see vastu seina laiaks lüüa (kui seegi üldse võimalik on). Igatahes on mul nüüd ülemäära palju tamarindi viljaliha nii tahkel kui leotatud kujul, nii et dig in! Pikaks ajaks on rahuldatud ka toidu leotamise vajadus.
Seekord oli rahulikum, hea söök, vein, mõnus seltskond. Kitarri näppimisest on küüned kraabitud, pea magamatusest uimane, meel avatud kõigele uuele ja soov parandada ennast ja olemist.
End of the Week
13 aastat tagasi