Andestust, monsieur, et Teie jalge ette langesin ja nõtkeid jalgu suudlesin.
Andestust, monsieur, et aimamata Teie uhkust Teid enesele lubasin.
Andestust, ei mõistnud ennast leida oma tahtmiste sasipuntrast
ega soovinud enamat, vaid kõike.
Andestust, monsieur, et õhtutunni aol end une rüppe heites Teid enesega katsin.
Andestust, et lootsin anda hetke häälele, mis kaugusest kumades mind ahastusse mattis.
Andestust, monsieur, vaid üht ma palun veel
andestust.
End of the Week
13 aastat tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar