Homme on siis kätte jõudnud 1. september ja mina kuulun abituuriumi hulka. Kuidas see nüüd siis juhtus? Väga tore iseenesest, aga kasutades nostalgilist sõnavara sõnastan eelnenud küsimuse ümber - oh, alles oli ju aasta 1996 ja minu jaoks täiesti esimene 1. september. Mäletan seda võrdlemisi selgelt. Esiteks kaotasin ma oma vanemad ära, siis oma klassi ning lõpuks ka iseenda. Veidi imelik olin ma juba siis (hehee). Oh, neid algklassi aegu. (Ärge pange pahaks, nostalgia vajus peale.) Kummikommi äri (millega ma ka tegelikult teenisin, vist sain oma jao kätte just nende samuste kummikommidega, kuna ärimaailma sügavused mind tänases päevas enam absoluutselt ei huvita), vampiirimängud, Tammiku sukkade lõhkumine, klaveril Mäkaiveri imitatsioon, inglise keele kuulamiskassettide kogemata ülelindistamine ja kõik muu sinna juurde kuuluv. Minust on kuidagi mööda läinud see informatsioon, et ma juba 11 aastat koolis olen käinud ja homsest algavad viimased 9 ja pool keskhariduse kuud. Lõpp terendab, ajee! Homme siis jubludega jalutama. Mis muud mul siin kohal öelda on kui - 12 aastat möödub tegelikult kähku!