Lood olevikuta.

Ahv.
Käisin ükspäev suures toidupoes.
Ühes osakonnas töötas müüjana ahv - vististi reklaami mõttes.
Ahv sai oma ülesannetega hästi hakkama.
Viimaks hakkasin ikkagi naerma.
Inimesed imestasid ja ei saanud kuidagi aru, mille üle ma nii südamest naeran.
Seletasin neile tükk aega, enne kui keegi ometi taipas kiirabi kutsuda.

Silmad.
Kooli diskol jätkus mul silmi ainult Jane jaoks.
Lõpuks hakkasin teda peaaegu vihkama.

Miss Estonia 92.
Üksvahe läksin õue, sest oli ilus ilm. Kõik tööd olid juba tehtud, seepärast ei leidnudki ma endale kohe tegevust. Mõne aja pärast tuli mulle hea mõte: kaevata õuele sügav kraav, et vesi hästi ära jookseks, kui kraav vett täis on. Kaevasin kuni õhtuni. Vahepeal sõin, puhkasin ja vastasin küsimustele.

Sõpra tunned hädas.
Ühel päeval selgus, et karu oli ühe meie klassi poisi surnuks purenud. Kogusime kogu klassi käest raha, et lehte surmakuulutus panna.

Tegime heinatööd.
Ühel päeval sadas väga kõvasti vihma. Äkitselt nägime aknast, kuidas isa väljas heina niidab. Otsustasin sööma minna, aga ema käsutas mu kiirabi järele. Õues kohtasin Suurt ja Väikest Peetrit. Mis mesilased? Mis kell? küsisid nad. Hakkasime mängima ja mängisime hilisööni. Lõpuks tegime isaga heinakuhja sisse onni. Ärkasime alles kiirabiautos.

Lillede müümise lõpetamine.
Olen juba vene ajast saadik Viru tänaval lilli müünud.
Mulle on juba armsaks muutunud päevast päeva korduv kahekõne klientidega:
"Palun mulle üks kena kimp."
"Kimp mida?"
"Lilli."
"Mh?"
Olen proovinud lillede müümist ka pojale õpetada, kuid Vellol ei ole piisavale viisakust. Tema püüab ikka kõik küsimused relvaga lahendada.