Oli pime ning kaks neidist otsisid tänavalaternate valguses surnuaeda. Tänane õhtu oli oluline - täna läksid nad matustele, mille nad ise kavatsesid õhtupimeduses korraldada. Oli tarvis teele saata keski väga oluline - konn. Mitte lihtsalt konn, vaid Konn - ideaalse mehe võrdkuju. Oli aeg edasi liikuda ning mitte koha peal tammudes olevikku takerduda. Leidnud viimaks surnuaia peaväravad, astusid nad julgelt sisse. Ärge arvake, et see kõik oleks juhuslik olnud, spontaanne küll, kuid mitte juhuslik. Oldi korralikult varustatud ning üks neist võttis kotist välja suure taskulambi, et armsa konna jaoks kõige sobilikumat kohta leida. Mindi mööda surnuaeda aina edasi ja edasi, taskulambi valgusvihk valgustas erineva kuju ja suurusega hauaplaate ning riste. Puude otsast kostis aeg-ajalt vareste ning harakate kisa. Viimaks jõudsid nad sobiva paiga juurde. Toimetanud kõik tarvilikud rituaalid, mille hulka kuulusid ohtrad tordiküünlad ning omatehtud värsiread, saatsid nad maetava manala teele. Oli ilus õhtu surnuaias ning kerge tuuleiil vihises tasa nende mantlisabade alt läbi.
Öelge nüüd, et me pole kunstnikud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar