Ojaa. Täna oli Ullal esimene sõidutund. Kuna kõik harjutusplatsid olid õhtul kinni, siis pidi kõrvaliste tänavatega leppima. Peale esimest pilku oma sõiduõpetajale tekkisid minus kahtlused, et härra ei ole just kõige kainemas seisundis. Pikapeale jõudsin selgusele, et ei, ta lihtsalt ongi selline. Mina ei saa aru, miks peab rooli nii palju keerama, et pöörata!? (ei ole tibimoment, absoluutselt mitte, köhh!) Kokkuvõttes võib esimese korra õnnestunuks lugeda. Allaaetud inimeste arv: 0. Mahasõidetud küljepeeglid: 0. Õpetaja närvide kadu: väga väike.
Bussis küsis üks mutike mu käest, et miks ma oma küüned olen mustaks värvinud. Ja oh heldekene, varbaküüned takkapeale. Vastasin, et mulle meeldib nii ja ei leia selles mitte midagi imelikku. Ma polegi ammu kuulnud seda kullafondi kuuluvat fraasi: "Noorus on ikka hukas!" Ma ei leia, et oleks juba põhjust Newtoni seadust enese näol veel kord kinnitada.
End of the Week
13 aastat tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar