Jutt sellest, kuidas jõuda ideeni kõndida vanalinnast Pirita-Kosele.

Alustagem algusest. Kujutage ette inimest, kes ärkab. Nimetagem teda edaspidi lihtsuse mõttes U-ks. U-l on vend - S. U-l ja S-l ei ole vanemaid. Vähemalt mitte füüsilises vormis. Tol õhtul. Niisiis. U ärkab üksi. Läheb kööki, mõtleb, läheb oma tuppa tagasi, mõtleb, läheb jälle kööki ning paneb kohvivee käima. Tunnid mööduvad. Mida U selle aja jooksul tegi, jäägu saladuskatte alla. Heliseb telefon, U-d informeeritakse. Mõne aja pärast ei ole U enam üksi. Ta vaatab koos S-ga 76. aasta õudusfilmi ning ootab, millal see juba läbi saaks. Film on mannetu ja etteaimatav. Nii U kui ka S ei ole vaimustuses. Vähemalt ei pidanud selle eest maksma. Mõne tunni pärast saabub E. Nüüd peab juba tähelepanelikum olema, tegelasi on 3 - U, S ja E. Enne E saabumist lahkub mõneks ajaks S, et kohale toimetada ka L. U ja E seavad suuna Selveri poole. Buss on just läinud, otsustatakse minna jala lähedal olevasse väikepoodi. Mõeldud, tehtud. Poes pistetakse ostukorvi pudeleid ning toimetatakse see müüjanna ette. Viimane puurib karmil pilgul tükk aega U dokumente. Peas paaniliselt aastaarve kokku lugedes annab ta lõpuks järele. U ja E lähevad tagasi. Jõuavad ka S ning L. Nüüd vahivad kõik üksteisele mõttelagedate nägudega otsa, üritades leida vastust küsimusele, mida edasi teha. Minnakse linna. U ja E eralduvad S-st ja L-st ning lähevad kempsu otsima, põis ei pea vastu. Kasutavad selle jaoks õigel ajal vähekülastatud koolimaja. Seatakse suund vanalinna. Nüüd on kõht tühi, U ja E lähevad Elevanti sööma. Kana hõrgu pähklikastmega tabab naelapead. Tellitakse üks klaas vett, ettekandja teeb hirvesilmad ja küsib igaksjuhuks 2 korda üle. Mõne aja pärast toob lauale 2 klaasi ning ütleb väga haleda häälega, et ta tõi ikkagi kaks. Vesteldakse väga olulistel teemadel. Mõningad näited: kuidas vähendada vaikses tualetis hääli, mis kaasnevad ainevahetusprotsessidega või milliseid hääli teevad U ja E vanemad kodus. Edasi otsustatakse minna vaatlusplatvormidele, et vaadelda. U ja E võetakse kahtlaselt karpi. U ja E vahetavad asukohta. Õhtu/öö on ilus. U ja E jalutavad ning vestlevad pidevalt. U ja E otsivad Levika üles. Seal nad kaua ei ole, kuna omaenese mõtteid ka ei kuule. Aga muusika oli muidu hea. On vist juba selgelt mõistetav, et ei U-l ega E-l ei ole sel ööl mingit sihti, kuid see ei morjenda meie vapraid tegelasi. U ja E põikavad läbi ka Mollyst. Sealne mõtete kuulmine on veelgi raskendatum. Järgmine hetkel istuvad nad Raekoja platsil ühel trepil ning puhkavad jalga. Jutt läheb üle muusikale ja emodele. E räägib ühest vahvast emopoisist, kes eriti vilunult oma tukka kammis. U naerab. Siia on ka mõned tantsupeolised ära eksinud, kes nüüd oma kava harjutama hakkavad. Neile tekib kiiresti publik. U tunneb, et ta tahaks midagi närida. Ja juua. U ja E lähevd nüüd Bassosse. Jäätisekokteil mõjub eriti turgutavalt, eriti koos küüslaauguleibadega. Ja nüüd tõe hetk - U ja E otsustavad minna Pirita-Kosele. Jala! Mõeldud, tehtud. U ja E kiruvad, et on mõlemad oma fotokad maha unustanud. Teekond läheb läbi linna ja edasi juba piki mereäärt. Meri on vaikne ja rahulik. U ja E vestlevad moodsa kunsti, gümnaasiumi õppeprogrammi ja tuleviku üle. U ja E langevad diskussiooni Saku õllereklaami üle. E väidab, et tegemist on tuntud tulnukasõbraga, U hoopis vastupidist. U ja E kõnnivad jätkuvalt. Mõne aja pärast läheb jututeema üle ameeriklaste ning eurooplaste võrdlemisele. U ja E kohtavad koduteel ka siili. Lõpuks on nad jõudnud oma sihtpunkti, selleks kulus neil ainult 2 tundi. Järeldus - inimesed, käige jala.