Kohe kohe saan ühte oma lemmikuimasse paika siin maamunal. Nädal aega ilma kõige selleta, mis mind siin linnas ümbritseb. Oma järv, päike, männid, vaikus, mõtted maalilises majakeses Tampere läheduses. Öised ujumised, päevased olemised ning loksuv paadisild.

Täna võtsin esimest korda sõiduõpiku pikemalt kätte. Ma ei maini siinkohal oma senist arvamust sellest, mida võiksid tanklates tähendada need numbrid - 95, 98, 95E. Ütlen aga, et sain tüki maad targemaks. Ja ma teen nüüd vahet bensiini- ja diiselmootoril. Ajee.

Pean pakkima hakkama.

Muide, ma käisin Linnateatris etendust "Ronk" vaatamas. Oli äärmiselt värskendav näha lavalaudade peal ilmselget tilu-lilu, mis rõkkas positiivsusest ning naiivsusest. Viimasel ajal tahavad kõik ju nii paganama "süvad" olla. Etendused on küll väga head, kuid imevad su energiast tühjaks oma sünguse, tõsiduse ja dramaatilisusega. "Ronk" seevastu oli lihtsalt armas. Tõeline commedia del 'arte.